Iha ka lae, impaktu negativu ba EUA rasik, husi Tarifa sira ne'ebé maka Administrasaun Trump impoin ba Nasaun seluk?
Lisaun husi Trump nia Administrasaun Dahuluk (2017-2021) - Perspetiva Ekonomia
Introdusaun
Prezidente Estadus Unidus Donald Trump nia polítika tarifa la'ós buat foun no la'ós surpreza. Durante nia mandatu dahuluk nu'udar Prezidente Estadus Unidus Amerika (EUA) ba dala 45, nia introdús medida komersiál protesionista sira, ne'ebé ninia alvu boot liu mak Xina, hodi impoin tarifa sira ba importasaun husi rai-li’ur sira. Trump fiar katak nasaun sira seluk, liuliu Xina, "na'ok" EUA, no buka atu halo retaliasaun hodi impoin tarifa ba sira. Enkuantu Trump insisti katak nasaun esportadór sira ba EUA mak tenke selu liu husi tarifa, ekonomista sira argumenta katak importadór sira iha Estadus Unidus mos finalmente sei satan hotu ninia todan ka kustu.
Iha fulan Janeiru 2018, Trump impoin tarifa 30-50% ba painél solar sira no mákina fase roupa sira. To'o Marsu 2018, nia habelar tarifa sira ba besi (25%) no alumíniu (10%) hosi maioria nasaun sira, ne'ebé afeta besik 4.1% hosi importasaun sira hosi Estadus Unidus. Ida-ne'e habelar ba UE, Kanadá, no Méxiku iha Juñu 2018. Adisionalmente, tarifa sira ba sasán Xinés sira aumenta, hodi hamosu funu komersiál ida.
Atu responde ida ne’e, parseiru komersiál sira hanesan Índia, Kanadá, no Xina impoin tarifa sira vingansa nian (balas dendam) ba sasán sira EUA nian. Ikus-mai ida nebe sofre mak agrikultór EUA nian rasik. Atu apoia agrikultór sira iha Estadus Unidus ne'ebé afetadu, Trump uza programa ida hanaran “Depresion era program” hodi fornese apoiu to'o biliaun $28, montante ida boot, liu tersu ida (sepertiga) hosi rendimentu agríkola nian iha 2019 no 2020.
Nune’e hahú fali negosiasaun. Negosiasaun sira ho Kanadá no Méxiku hetan susesu, ho tarifa sira ba besi no alumíniu ne'ebé hasai iha Maiu 2019. Maibé, iha Maiu 2019, Trump ameasa atu impoin tarifa sira ne'ebé aumenta ba Méxiku hodi rezolve imigrasaun ilegál, ne'ebé risku atu atraza akordu United States-Mexico-Canada Agreement (USMCA). Tarifa sira-ne'e ikus-mai hasai tiha hafoin negosiasaun sira ne'ebé susesu iha Juñu 2019.
Hafoin Trump eleitu fila fali nu’udár Prezidente EUA ba dala 47, istória repete tan, maibé dala ida-ne'e ho dezafiu sira ne'ebé boot liután. Tarifa sira ne'ebé maka Administrasaun Trump foun impoin agora habelar ba nasaun sira barak liu tan, agresivu no ho taxa sira ne'ebé maka aas liu. Porezemplu, tarifa sira ba Xina to'o dader loron 10 de Abril ne'e sa'e ba 125%, Uniaun Europeia ba 20%, Vietname ba 46%, Tailándia ba 37%, Malázia ba 24%, no Timor-Leste ba 10%. Tarifa ba besi no alumíniu hasa’e ba 25% no seluk-seluk tan. Iha notisia anúnsiu foin lalais ne'e hosi administrasaun Trump nian hodi impoin tarifa sira ne'ebé maka'as ba parseiru komersiál xave sira no aliadu sira ne'ebé maka kleur ona, tensaun komersiál globál hahú sa’e ba pontu aas foun. Asaun sira-ne'e reprezenta mudansa signifikativu ida iha polítika komérsiu EUA nian, hodi hadook-an hosi kooperasaun multilaterál ba postura ida ne'ebé protesionista liu.
Maibé oinsá maka mudansa ida-ne'e sei afeta mundu tomak? Tarifa ne'e bele fó impaktu negativu ba EUA rasik ka lae? Oinsá ho Timor-Leste nebe administrasaun refere impoin taxa tarifa 10%? Atu komprende konsekuénsia potensiál sira, ita tenta ezamina polítika sira hosi Trump nia prezidénsia dahuluk, liuliu ninia tarifa sira ne'ebé maka'as, no avalia oinsá tarifa foun iha administrasaun segundu nian ne’e bele hamosu rezultadu ne'ebé hanesan. Hakerek ida-ne'e tenta atu aprende polítika ekonomia liu-liu tarifa, hosi administrasaun Trump anteriór nian hodi oferese hanoin kona-ba oinsá asaun atuál sira bele forma dinámika komérsiu globál no potensialmente prejudika EUA rasik. Hakerek ida ne’e mos tenta atu haree konsekuénsia sira hosi tarifa sira ne'ebé maka EUA impoin, hodi subliña katak efeitu sira la'ós limitadu ba relasaun internasionál sira maibé bele afeta direta no makaas mos ba EUA nia ekonomia. Husi dadus komérsiu nian, tendénsia ekonómika sira, no análize polítika nian, revela mai ita oinsá medida protesionista sira hanesan ne’e hasa’e tensaun ligasaun ekonómiku globál sira, hamenus efisiénsia, hakanek ka fo todan ba konsumidór sira, no dezafia prinsípiu komérsiu livre nian. Komprende ámbitu tomak hosi impaktu sira-ne'e importante atu informa polítika komérsiu iha futuru no asegura estratéjia sira ne'ebé ekilibradu liu, kooperativu ba oin.
Diskusaun
Durante nia prezidénsia husi 2017-2021, Donald Trump nia administrasaun implementa tarifa sira ne'ebé maka'as - impostu sira ne'ebé maka impoin ba sasán importadu sira - ho objetivu atu fó benefísiu ba indústria doméstika Amerikanu sira, liuliu sira ne'ebé nia fiar katak hetan prejuízu hosi kompetisaun ne'ebé maka la justu hosi importasaun husi rai-li’ur sira. Tarifa sira dezeña atu rezolve kestaun ekonómiku oioin no fó apoiu ba indústria no traballadór sira iha Estadus Unidus. Objetivu sira-ne'e inklui proteje empregu sira iha Amérika, hamenus défisit komersiál sira, enkoraja prátika komérsiu nian ne'ebé justu liu, revitaliza setór xave sira, no insentiva empreza sira iha EUA atu lori fali empregu sira iha manufatura ba nasaun EUA.
Hanesan temi iha leten, objetivu prinsipál ida hosi tarifa sira maka atu proteje empregu sira liu-liu manufatura nian iha Amérika. Hodi aumenta kustu sasán importadu sira, administrasaun Trump espera ida ne’e kria insentivu ba konsumidór sira atu sosa produtu sira ne'ebé produz iha rai-laran. Ida-ne'e, finalmente, apoia negósiu no traballadór sira EUA nian, partikularmente iha indústria sira hanesan besi, alumíniu, no manufatura jerál. Hodi halo sasán husi rai-li’ur sira sai karun liu, espera katak fabrikante ka produtór Amerikanu sira sei hetan kompetisaun menus hosi importasaun sira ne'ebé baratu liu, hodi hamosu aumentu iha demanda ba produtu sira ne'ebé maka halo iha rai-laran (demanda sasan produs iha rai-laran sae makaas tan).
Objetivu signifikativu seluk hosi tarifa sira maka atu hamenus défise komersiál EUA nian, liuliu ho nasaun sira hanesan Xina. Hodi impoin tarifa sira, Trump hakarak atu importasaun sira sai karun liu, nune'e hamenus volume sasán husi rai-li’ur sira ne'ebé tama iha EUA. Estratéjia ida-ne'e ho objetivu atu enkoraja konsumidór sira no empreza sira EUA nian atu sosa sasán sira ne'ebé produz iha rai-laran, nune'e hamenus défise komersiál. Défisit ki'ik liu mak fó benefísiu ba ekonomia EUA nian, tanba ida-ne'e sei lori ba komérsiu ne'ebé ekilibradu liu no indústria doméstika sira ne'ebé forte liu.
Aleinde hamenus défise komersiál, administrasaun Trump uza tarifa sira hodi rezolve saida maka konsidera hanesan prátika komersiál la justu hosi nasaun sira seluk, liuliu Xina. Trump kritika beibeik Xina ba nia polítika komersiál sira, hodi argumenta katak Xina fo desvantajen ba negósiu EUA nian. Tarifa sira ne'e ho intensaun atu fó presaun ba governu husi rai-li’ur sira atu negosia akordu komersiál sira ne'ebé favoravel liu ba EUA. Ida-ne'e bele hamosu asesu ba merkadu ne'ebé di'ak liu (better market access), protesaun propriedade intelektuál ne'ebé forte liu, no kompetisaun ne'ebé justu liu ba EUA nia empreza sira.
Tarifa sira mós ho alvu ba indústria xave sira EUA nian, hanesan besi no alumíniu, ne'ebé laiha folin, tamba importasaun husi rai-li’ur baratu liu, liuliu hosi Xina. Administrasaun Trump hein katak hodi impoin tarifa sira ba sasán sira-ne'e, produtór doméstiku sira sei bele rekupera hosi kompetisaun husi rai-li’ur, investe fali iha sira-nia negósiu sira, no habelar produsaun. Ninia espetativa mak atu bele aumentu kapasidade iha setór xave sira, kria empregu barak liután no hametin baze manufatura nian iha Estadus Unidus.
Adisionalmente, tarifa sira nebe nia impoin, ho intensaun atu insentiva EUA nia empreza sira bele muda serbisu manufatura nian hosi rai-li'ur mai fali EUA. Hodi halo karun liu importasaun sasán sira, governu EUA hein katak Amerikanu nia empreza sira sei iha inklinasaun liu atu muda produsaun fila fali ba EUA ka habelar sira-nia produsaun doméstiku. Ida-ne'e importante liuliu ba indústria fabrikasaun nebe durante ne’e halo iha nasaun sira ho kustu traballadór ki'ik liu. Espetativa maka katak tarifa sira sei halo produsaun doméstika sai kompetitivu liu, hodi enkoraja empreza sira atu lori fali empregu sira ba rai EUA.
Enkuantu objetivu sira-ne'e ho intensaun atu hametin indústria sira iha EUA no apoia traballadór sira, efikásia hosi tarifa nian ba tempu naruk sai nafatin asuntu debate nian. Krítiku sira argumenta katak tarifa hasa’e kustu aas liu ba konsumidór sira no negósiu sira ne'ebé dependente ba sasán importadu sira. Porezemplu, bainhira tarifa sa’e to'o 50% impoin ba mákina fase roupa importadu sira iha 2018, fabrikante doméstiku sira aumenta duni empregu ho maizumenus empregu 1,800. Maibé, aumentu folin sira husi importasaun halo konsumidór sira selu osan adisionál kumulativu to’o biliaun $1.5 kada tinan ba mákina fase roupa sira.
Adisionalmente, tarifa retaliatóriu (tarifa balas dendam) sira hosi parseiru komersiál sira dalaruma estraga fali mos esportasaun sira EUA nian, ne'ebé maka bele estraga dezekilíbriu komersiál (défise komersiál) sira ne'ebé tuir los tarifa iha atu hamenus. Estudu no fonte oioin jeralmente konkorda katak tarifa sira ne'ebé impoin hosi administrasaun Trump nian iha administrasaun dahuluk hamosu konsekuénsia negativu oioin ne'ebé la espera antes, ba ekonomia EUA nian rasik mos. Rezultadu sira-ne'e diskute ho detalle iha kraik.
A. Folin ne'ebé aas liu ba EUA nia Konsumidór sira rasik
Efeitu prinsipál ida hosi tarifa sira maka aumentu iha sasán-nia folin ba konsumidór sira iha EUA. Bainhira administrasaun Trump-impoin tarifa sira ba importasaun sira hosi Xina no nasaun sira seluk, folin sira hosi sasán importadu sira-ne'e sei sa'e. Importadór sira hosi Estadus Unidus, hasoru kustu ne'ebé aas tanba tarifa, nune’e sira pasa despeza ka kustu adisionál sira-ne'e ba konsumidór sira. Ida-ne'e rezulta iha folin aas liu ba sasán loroloron nian hanesan eletróniku, roupa, hahán, no karreta sira. Porezemplu, tarifa sira ba eletróniku sira ne'ebé halo iha Xina, inklui smartphone sira, laptop sira, no sasán uma-laran nian, hamosu aumentu folin ida nebe makaas iha produtu sira-ne'e. Adisionalmente, produtór doméstiku sira, tamba la hetan ona presaun hosi kompetisaun husi rai-li’ur, aproveita situasaun ne’e hodi hasa'e mos sira-nia folin rasik. Rezultadu finál mak ne’e, konsumidór sira EUA rasik hasoru kustu ne'ebé aas liu iha kuaze setór hotu.
Indústria oioin sei sai vulnerável liuliu ba aumentu folin sira ne'ebé kauza hosi tarifa sira. Setór eletróniku, ne'ebé depende maka'as ba komponente sira ne'ebé importa hosi Ázia (liuliu Xina), hetan aumentu signifikativu iha folin. Nune'e mós, tarifa sira ba importasaun agríkola sira hasa'e folin ai-han nian, enkuantu tarifa sira vingansa nian hosi nasaun sira seluk sei perturba merkadu agríkola nian. Indústria automotiva maka setór seluk ne'ebé afetadu maka'as, tanba karreta sira halo ho parte sira ne'ebé mai hosi mundu tomak. Tarifa sira ba besi no alumíniu, no mós parte sira karreta nian, sei halo kustu produsaun nian sa’e, hodi hamosu folin aas liu ba karreta foun no uzadu sira. Roupa no sapatu sira, ne'ebé maka barak liu EUA importa husi rai-li’ur, mós hetan aumentu iha folin, liu-liu durante kompras iha feriadu ka eskola oan sira atu tama fali ba eskola. Sasán elektróniku uma-laran nian, ne'ebé barak maka depende ba materiál importadu sira, mós hetan aumentu iha kustu.
Aumentu folin sira-ne'e kontribui ba diminuisaun iha kbiit sosa konsumidór nian (Konsumidór nia podér kompra sei tun). Ho rendimentu nebe la muda, osan nebe hanesan, ema Amerikanu sira sei sosa sasán no servisu uitoan liu. Poder sosa ne'ebé redús ne'e halo susar liu ba ema ida-idak atu poupa osan, aumenta dependénsia ba kréditu, no ikusmai hamenus demanda iha ekonomia. Efeitu kumulativu hosi aumentu folin sira-ne'e maka redusaun iha bein-estár ema nian ba umakain Amerikanu barak, liuliu sira ne'ebé iha rendimentu ki'ik no médiu.
B. Retaliasaun husi Parseiru Komersiál
Impozisaun tarifa sira hosi administrasaun Trump nian ba nasaun oioin kria tensaun komersiál sira ne'ebé signifikativu no hamosu siklu vingansa nian. Hanesan mensiona ona iha leten, nasaun sira ne'ebé afetadu hosi tarifa sira-ne'e, dalabarak responde ho dalan impoin sira-nia tarifa rasik ba esportasaun sira hosi EUA (tariff balas dendam). Abordajen tit-for-tat ida-ne'e hamosu funu komersiál, ne'ebé iha reperkusaun sériu, liuliu ba indústria sira ne'ebé depende maka'as ba merkadu internasionál sira. Indústria sira hanesan agrikultura, manufatura, no teknolojia, maka vulnerável liu ba efeitu sira hosi aumentu tarifa sira no perturbasaun iha kadeia fornesimentu (disrupted supply chain).
Alvu prinsipál ida hosi tarifa sira ne'ebé maka administrasaun Trump impoin maka Xina, parseiru komersiál boot liu hosi EUA. Nu'udar resposta, Xina halo retaliasaun hodi impoin tarifa sira ba esportasaun oioin hosi Estadus Unidus. Produtu agríkola sira EUA nian, hanesan fore-keli, fahi, batar, no trigu, hetan afetadu liu. Produtu sira-ne'e maka esportasaun prinsipál sira hosi estadu sira Estadus Unidus nian. Maibe ho tarifa retaliasaun, setór agrikultura sai setór ida ne'ebé partikularmente vulnerável mos iha tempu neba. Aleinde sasán agríkola sira, Xina mós impoin tarifa ba automóvel no parte sira ne'ebé halo iha Estadus Unidus no bandu operasaun sira hosi empreza teknolójiku sira Estadus Unidus nian iha besik Xina nia fronteira sira. Tamba agrikultura mak porsaun substansiál ida hosi EUA nia esportasaun, entaun setór ida-ne'e mak afetadu makaas liu hosi asaun tarifa vingansa Xina nian.
Uniaun Europeia (UE) mós hatán ba tarifa sira EUA nian, hodi foka ba produtu ikóniku Amerikanu nian no setór sira ne'ebé sensivel ba polítika. Entre produtu sira ne'ebé afetadu maka motorizada sira, hanesan sira ne'ebé halo hosi Harley-Davidson, wiski—liuliu bourbon hosi Kentucky, vestuáriu, kosmétika, no sasán industriál sira hanesan besi no alumíniu. Estratéjia vingansa UE nian dala barak foka ba indústria sira ne'ebé importante ba deputadu sira EUA nian, ho objetivu atu hamosu presaun polítika liuhosi sira-nia tarjetu ba sasán sira hosi estadu sira ne'ebé maka polítikamente signifikativu.
Kanadá, aliadu besik seluk hosi EUA, halo retaliasaun hodi tarjetu ba setór sira ne'ebé maka EUA dependente ekonomikamente no vulneravel iha polítika. Kanadá nia resposta tarifa vingansa inklui tarifa sira ba besi no alumíniu, no mós sasán simbóliku sira hanesan xarope maple, wiski, no sasán uma-laran nian hanesan mákina fase-sasan no mákina fase roupa. Ho tarjetu ba indústria sira hanesan ne'e, Kanadá hakarak atu ataka setór sira ne'ebé sei iha impaktu notavel ba negósiu no konsumidór EUA nian.
Méxiku, merkadu boot ida ba produtu agríkola sira Estadus Unidus nian, halo retaliasaun hodi impoin tarifa sira ba na'an fahi, produtu susubeen nian, mazeira, batata no wiski. Indústria agrikultura Estadus Unidus nian, liuliu agrikultór sira no hakiak-na'in sira, hetan afetadu maka'as hosi tarifa sira-ne'e. Resposta Méxiku nian diriji ba indústria sira EUA nian ne'ebé fó impaktu diretamente ba agrikultór Amerikanu sira-nia moris no bein-estár, ne'ebé sai hanesan pontu estratéjiku partikularmente ba vingansa.
Japaun no Índia, enkuantu jeralmente kuidadu liu iha sira-nia resposta, mós alvu ba indústria espesífiku sira EUA nian. Japaun nia vingansa, maski limitadu, foka ba automóvel sira, importasaun teknolojia nian, no produtu agríkola sira. Índia, entretantu, impoin tarifa sira ba amêndoa, walnuts, masan no sasán luxu sira hanesan motór sira husi Estadus Unidus. Asaun vingansa sira-ne'e dezeña atu alvu setór sira ho signifikadu polítiku no afeta rejiaun sira iha EUA ne'ebé iha influénsia fó postura polítika komérsiu nian.
C. Interupsaun ba Kadeia Fornesimentu Globál sira
Administrasaun Trump nia impozisaun ba tarifa sira, mós hamosu interupsaun iha kadeia fornesimentu globál sira (global supply chain). Kadeia fornesimentu globál ne’e importante tebes ba manufatura modernu, ho indústria barak ne'ebé depende ba importasaun matéria-prima no komponente sira hosi parte oioin iha mundu. Tarifa sira ne'ebé impoin hosi EUA aumenta kustu hosi input importadu sira-ne'e, hodi kria interupsaun signifikativu sira iha kadeia fornesimentu nian no sobu (la fó valór ba) kompetitividade hosi indústria doméstiku sira tantu lokál no globál.
Kustu Input ne'ebé aas liu
Indústria barak iha Estadus Unidus depende ba komponente ka matéria-prima sira ne'ebé mai hosi rai-li'ur. Porezemplu, tarifa sira ba besi no alumíniu hasa'e kustu sira ba fabrikante karreta no aparellu sira, hanesan Ford no General Motors, no halo sira-nia produtu sira sai menus kompetitivu iha merkadu doméstiku no internasionál. Nu'udar konsekuénsia, fabrikante sira iha EUA hasoru marjen sira ne'ebé maka'as no folin ne'ebé maka aas liu ba konsumidór sira.
Relokalizasaun no Rekonfigurasaun ba Kadeia Fornesimentu sira
Hatan ba tarifa sira, negósiu barak maka hetan obriga atu konfigura fali sira-nia kadeia fornesimentu nian hodi muda instalasaun produsaun sira hosi nasaun sira ne'ebé maka tarifa maka'as, hanesan Xina, ba rejiaun sira seluk hanesan Vietname ka fatin seluk. Enkuantu estratéjia ida-ne'e ajuda empreza sira atu evita kustu adisionál sira, ida-ne'e mós hamosu atrazu sira, dezafiu lojístiku sira, no aumenta kompleksidade. Negósiu sira tenke navega ambiente regulatóriu foun sira, harii kadeia fornesimentu foun, no treinu forsa traballu sira iha fatin foun, ne'ebé hirak ne’e hotu aumenta kustu operasionál sira no hamosu interupsaun signifikativu sira iha prazu produsaun nian. Mudansa ne'e mós dala barak hamosu inefisiénsia sira, tanba empreza sira luta atu kria fali rede komplikadu sira duké ida nebe sira estabelese ona, ho fornesedór no fabrikante sira iha parte sira seluk mundu nian.
Akumulasaun Inventáriu no Falta sira (Inventory Hoarding and Shortages)
Inserteza kona-ba tarifa sira mós obriga empreza barak atu rai-subar ka rai-lai sasán sira hodi antisipa aumentu kustu sira iha futuru. Prátika ida-ne'e, ne'ebé koñesidu hanesan akumulasaun inventáriu (inventory hoarding), hamosu obstákulu sira iha fornesimentu. Tamba hotu-hotu lakohi fornese ka fa’an tamba hein lai, entaun sei halo falta (shortage) iha setór krítiku sira hanesan eletrónika, parte automovel nian, no mákina sira. Demanda aumenta atu rai deit lai sasán hodi hein tarifa sa’e, sei hamosu atrazu iha produsaun, hodi halo indústria balu haka'as-an atu hatán ba ezijénsia merkadu nian. Porezemplu, indústria sira ne'ebé tenke presta servisu tuir tempu (prazu limitadu), hanesan fabrikasaun eletrónika, hasoru atrazu signifikativu iha produsaun tanba falta komponente esensiál sira hanesan semikondutór sira.
Inserteza no Volatilidade
Inserteza ne'ebé kria hosi polítika tarifária sira administrasaun Trump nian mós iha impaktu luan liu ba komérsiu globál. Enkuantu negósiu sira hasoru posibilidade ba mudansa polítika derepente no tarifa foun sira, sira sai laran-rua atu halo investimentu sira ba tempu naruk ka habelar sira-nia operasaun sira. Ida-ne'e kria ambiente negósiu ida ne'ebé volátil iha ne'ebé empreza sira la iha serteza se sira bele depende ba relasaun komérsiu internasionál ne'ebé estável. Merkadu finanseiru sira mós reaje ho negativu ba inserteza ida-ne'e, hodi afeta desizaun sira investimentu nian no halakon konfiansa iha komérsiu globál, hodi agrava liután interupsaun hosi kadeia fornesimentu sira.
Impaktu ba Parseiru Komérsiu Globál sira
Ba nasaun sira ne'ebé envolve iha funu tarifa nian, efeitu sira hanesan perturbador. Xina, hanesan esportadór prinsipál ba EUA, hasoru diminuisaun maka'as iha demanda ba nia produtu sira hanesan eletróniku no mákina sira. Ida-ne'e rezulta iha dezaselerasaun ekonómika, ho fábrika balu taka ka muda ba Sudeste Aziátiku hodi mantein asesu ba merkadu sira EUA nian. Nune'e mós, Méxiku, Vietname, no Índia, ne'ebé hetan benefísiu hosi mudansa iha kadeia fornesimentu sira ne'ebé dook hosi Xina, hasoru sira-nia dezafiu rasik. Aumentu investimentu husi rai-li’ur iha nasaun sira-ne'e halo sira-nia infraestrutura sai tensaun, no kreximentu lalais hosi sentru manufatura sira hamosu dezafiu regulatóriu no lojístiku sira. Entretantu, Uniaun Europeia, ne'ebé hetan nia-an iha tensaun entre EUA no Xina, hetan interupsaun sira ba nia kadeia fornesimentu rasik no hamenus ezijénsia ba esportasaun sira ba EUA no Xina.
D. Efisiénsia Ekonómika ne'ebé reduzidu ka tun
Impozisaun tarifa sira bele distorse maka'as sinál sira merkadu nian no hamosu konsekuénsia ekonómika negativu oioin. Enkuantu tarifa sira dala barak uza hanesan instrumentu ida atu proteje indústria doméstika sira hosi kompetisaun husi rai-li’ur, ikusmai sira bele difikulta kreximentu ekonómiku liuhosi dezenkoraja inovasaun, aumenta kustu sira, no distorse alokasaun rekursu sira. Iha tempu naruk, distorsaun sira-ne'e bele kontribui ba estagnasaun ekonómika, tanba indústria sira ne'ebé protejidu hosi kompetisaun, iha insentivu uitoan de'it atu moderniza ka sai kompetitivu globalmente.
Alokasaun sala ba Rekursu sira
Konsekuénsia prinsipál ida hosi tarifa sira maka alokasaun sala hosi rekursu sira. Hodi alterasaun artifisiál ba presu sira, tarifa sira halo indústria doméstika sira ne'ebé ladún efisiente sai kompetitivu liu duké sira-nia kontraparte iha rai-li’ur. Ida-ne'e rezulta iha nasaun sira produz sasán sira ne'ebé sira ladún iha konesimentu ka esperiensia diak liu, duké importa sasán sira-ne'e ho kustu ne'ebé ki'ik liu. Porezemplu, nasaun balu bele hahú produz rasik besi iha rai-laran, maski nia iha desvantajen komparativa iha indústria ne’e, tanba de'it tarifa sira ba besi importadu karun liu. Alokasaun sala ida-ne'e la'ós de'it lori ba produsaun ne'ebé la efisiente maibé mós limita abilidade nasaun nian atu espesializa iha indústria sira iha ne'ebé nia iha vantajen kompetitiva.
Espesializasaun no Komérsiu ne'ebé redús
Komérsiu globál bazeia ba prinsípiu vantajen komparativa, iha ne'ebé nasaun sira espesializa iha produsaun sasán no servisu sira ne'ebé sira efisiente liu no sosa fali husi nasaun seluk ba sasan nebe karun ba nia atu produs rasik. Maibé, tarifa dezenkoraja espesializasaun hodi halo sai karun liu atu troka sasán sira iha nivel internasionál. Nu'udar rezultadu, nasaun sira hamenus sira-nia komérsiu jerál no lakon benefísiu sira ne'ebé mai husi komérsiu internasional, hanesan asesu ba sasán oioin ho folin ne'ebé ki'ik liu. Falta espesializasaun ida-ne'e lori ba produtividade ne'ebé ki'ik liu, tanba nasaun sira hetan obrigasaun atu investe iha indústria sira ne'ebé la aliña ho sira-nia forsa.
Aumentu iha Kustu Produsaun
Efeitu negativu seluk hosi tarifa sira maka aumentu iha kustu produsaun sira. Indústria barak depende ba materiál ka komponente importadu sira hodi produz sasán sira ne'ebé remata ona. Porezemplu, fabrikante sira iha Estadus Unidus depende ba besi importadu, alumíniu, no semikondutór sira ba produtu sira ne'ebé varia hosi automóvel sira to'o eletróniku sira. Bainhira tarifa sira impoin ba importasaun sira-ne'e, empreza sira hakaas-an atu selu folin aas liu ba alternativa doméstiku sira ka reestrutura sira-nia kadeia fornesimentu nian, ne'ebé bele rezulta iha kustu produsaun nian ne'ebé aas liu. Kustu sira ne'ebé aumenta dala barak lori ba folin ne'ebé aas liu ba konsumidór sira, hodi halo produtu sira sai menus kompetitivu iha merkadu doméstiku no globál.
Menus Kompetisaun no Menus Inovasaun
Tarifa sira mós bele hamenus kompetisaun, tanba kria barreira sira ba empreza husi rai-li’ur sira atu tama iha merkadu rai-laran. Hodi proteje indústria doméstika sira hosi kompetisaun husi rai-li’ur, tarifa sira proteje empreza lokál sira hosi presaun atu halo inovasaun, hadi'a efisiénsia, ka hamenus folin sira. Iha auzénsia presaun kompetisaun nian, empreza doméstika sira bele iha insentivu menus atu investe iha peskiza no dezenvolvimentu ka atu rasionaliza sira-nia operasaun sira, ne'ebé hamosu estagnasaun. Falta inovasaun ida-ne'e bele halo indústria sira sai menus efisiente iha tempu naruk, hodi hamenus kompetitividade globál nasaun nian.
Funu komersiál Estadus Unidus nian ho Xina, ne'ebé hahú durante administrasaun Trump, fornese ezemplu klaru sira kona-ba oinsá tarifa sira bele distorse dinámika merkadu nian no iha konsekuénsia ekonómika ne'ebé dook.
- Teknolojia no Eletrónika: Tarifa sira ba komponente teknolojia Xinés sira, hanesan semikondutór sira no sirkuitu sira, hamosu kustu produsaun ne'ebé aas liu ba empreza teknolojia Amerikanu sira hanesan Apple no HP. Kompañia balu atraza lansamentu produtu nian ka hasa'e folin sira hodi kompensa kustu sira ne'ebé aas liu, ikusmai pasa todan ba konsumidór sira. Nu'udar rezultadu, empreza teknolojia sira iha Estadus Unidus hasoru kompetitividade ne'ebé redús iha merkadu globál.
- Agrikultura: Hanesan retaliasaun ba tarifa sira EUA nian, Xina impoin nia tarifa rasik ba produtu agríkola sira Amerikanu nian hanesan fore-keli, na'an fahi, no susubeen. Ida-ne'e rezulta iha lakon ida hosi merkadu esportasaun ida ho dolár biliaun 14 ba agrikultór sira iha EUA, ne'ebé hamosu surplus sasán sira, folin sira ne'ebé tun, no nesesidade ba salvaguarda governu EUA nian ho dolár biliaun 28 hodi estabiliza setór agríkola. Tarifa vingansa sira afeta diretamente agrikultór sira EUA nian, ne'ebé maka hetan oportunidade esportasaun uitoan liu no folin ki'ik liu ba sira-nia produtu sira.
- Indústria Automotiva: Estadus Unidus mós impoin tarifa sira ba besi no alumíniu, ne'ebé aumenta kustu sira input nian ba fabrikante automotivu Amerikanu sira hanesan Ford no General Motors liu $1 billoens ida-idak. Ida-ne'e hamosu atrazu sira iha produsaun, taka fábrika sira, no hamenus empregu sira iha indústria nia laran. Kustu materiál sira ne'ebé aumenta halo veíkulu sira ne'ebé halo iha Estadus Unidus sai karun liu no ladún kompetitivu iha nivel mundiál.
Efeitu sira iha Parseiru Komersiál sira EUA nian
Impaktu sira hosi tarifa EUA nian sente hosi ninia parseiru komersiál sira, barak hosi sira ne'e halo retaliasaun ho sira-nia tarifa rasik ba sasán sira Amerikanu nian. Siklu vingansa ida-ne'e hamosu interrupsaun ekonómika sira iha EUA no iha rai-li'ur.
- ina: Tarifa sira hosi EUA lori ba diminuisaun maka'as iha esportasaun eletrónika, mákina no mobiliáriu Xineza nian. Ida-ne'e mós kontribui ba dezaselerasaun iha kreximentu PIB Xinés nian tanba fábrika balu taka ka muda produsaun ba nasaun sira hanesan Vietname no Malázia. Aleinde ne'e, konsumidór xinés sira hasoru folin aas liu ba sasán sira ne'ebé importa hosi Amérika, hanesan karreta no wiski.
- Uniaun Europeia: Hodi hatán ba tarifa sira besi nian iha Estadus Unidus, UE alvu sasán sira Amerikanu nian hanesan motór Harley-Davidson, bourbon, no jeans. Nu'udar rezultadu, empreza sira hosi EUA lakon kuota merkadu iha UE, no Harley-Davidson muda produsaun balun ba Europa hodi evita tarifa sira vingansa nian.
- Kanadá no Méxiku: Tarifa sira EUA nian ba besi no alumíniu hamosu kontra-tarifa sira ba sasán sira EUA nian hanesan wiski, ketchup, no laranja nia been. Medida sira-ne'e afeta liuliu negósiu ki'ik sira no agrikultór sira iha Estadus Unidus, liuliu iha estadu sira ne'ebé sensivel ba polítika. Tarifa sira vingansa nian perturba relasaun komersiál sira no aumenta tan kustu sira ba negósiu sira no konsumidór sira EUA nian.
E. Impaktu Negativu ba Empregu
Efeitu seluk mak impaktu ekonómiku hanesan halo ema lakon empregu iha setór sira seluk. Funu tarifáriu sira bele kria efeitu ondulasaun (ripple effect), ne'ebé afeta negativamente ba empregu iha indústria oioin no kontribui ba siklu ema lakon serbisu, redusaun saláriu nian, no estagnasaun ekonómika. Lakon asesu ba merkadu husi rai-li’ur bele hamosu demisaun sira, hamenus oras serbisu nian, no saláriu sira ne'ebé ki'ik liu iha setór sira ne'ebé maka esporta maka'as. Ezemplu: Durante funu komersiál EUA-Xina, agrikultór sira iha Estadus Unidus sofre lakon biliaun $14 iha vendas esportasaun nian. Traballadór agríkola no funsionáriu prosesamentu ai-han rihun sanulu resin hasoru demisaun ka redusaun oras serbisu nian.
Tarifa sira ba matéria-prima importadu sira, hanesan besi no alumíniu, hasa'e kustu produsaun sira ba fabrikante sira EUA nian. Empreza sira pasa kustu sira-ne'e ba konsumidór sira, ne'ebé bele hamenus demanda ba sira-nia produtu no ikusmai lori ba nesesidade traballadór uitoan liu.
Ezemplu, kompañia Ford Motor kalkula katak tarifa sira ba besi no alumíniu iha 2018 halo sira lakon liu $1 billoens, ne'ebé rezulta demite fusnsionariu no taka fábrika sira. Tuir Institutu Peterson, ba kada empregu ne'ebé kria iha indústria besi nian tanba tarifa sira, empregu 16 maka lakon iha indústria sira ne'ebé konsume besi hanesan fabrikasaun automotivu.
Bainhira tarifa sira hasa'e kustu ba sasán konsumidór importadu sira, retallista sira hasoru folin aas liu ba produtu sira, nune’e hamenus ezijénsia konsumidór nian. Ida-ne'e bele hamosu dezacelerasaun iha vendas, hodi afeta armajen, lojístika, no traballadór retallu sira. Retalhista sira bele responde hodi hamenus serbisu ka hamenus oras serbisu nian hodi ajusta ba kondisaun merkadu nian ne'ebé muda. Ezemplu:Tarifa sira hosi Estadus Unidus ba sasán Xinés sira, inklui roupa, sapatu, brinkedu sira, no eletróniku sira, hamosu folin aas liu iha loja sira hanesan Walmart no Target. Nu'udar rezultadu, gastu konsumidór nian tun, no traballadór retallu sira hasoru inseguransa serbisu nian, ho empreza balu ne'ebé para kontratasaun ka hamenus sira-nia forsa traballu.
Funu tarifáriu ne'ebé prolongadu bele hamosu dezaselerasaun (slowdown) ekonómika jerál, ne'ebé fó impaktu ba kriasaun empregu no investimentu iha setór oioin. Inserteza ne'ebé kauza hosi disputa tarifária sira halo negósiu sira laran-rua atu investe ka habelar sira-nia operasaun sira, ne'ebé hamosu konjelamentu kontratasaun nian, projetu kapitál sira ne'ebé atraza, no mudansa investimentu nian ba merkadu sira ne'ebé estavel liu iha rai-li'ur. Ezemplu: Tuir Rezerva Federál Estadus Unidus nian, tensaun komérsiu entre Estadus Unidus no Xina iha 2018-2019 rezulta iha lakon empregu liu 300,000 iha Estadus Unidus, partikularmente iha setór sira ne'ebé afetadu liu hosi interupsaun komérsiu globál, hanesan agrikultura, manufatura, no teknolojia.
F. Todan ba Negósiu Ki'ik sira
Tarifa sira mós bele iha efeitu negativu signifikativu sira ba negósiu ki'ik sira, tantu iha EUA no iha mundu tomak. Enkuantu empreza boot sira dalabarak iha rekursu finanseiru sira atu absorve kustu sira ne'ebé aumenta ne'ebé asosiadu ho tarifa sira ka muda ba fornesedór alternativu sira, negósiu ki'ik sira hasoru dezafiu sira ne'ebé boot liu. Kompañia sira-ne'e dalabarak opera ho marjen lukru ne'ebé ki'ik, ne'ebé signifika katak sira sai vulneravel liu ba aumentu kustu sira, no interupsaun sira iha kadeia fornesimentu nian. Iha kazu barak, negósiu ki'ik sira hetan obrigasaun atu hasa'e folin, hamenus sira-nia forsa traballu, ka taka tanba presaun hosi polítika komérsiu sira-ne'e.
Impaktu ida ne'ebé imediatu liu hosi tarifa ba negósiu ki'ik sira iha EUA maka aumentu iha kustu input nian. Negósiu ki'ik barak maka depende maka'as ba matéria-prima importadu, parte sira, ka sasán finál sira hodi produz sira-nia produtu rasik. Bainhira impoin tarifa, kustu hosi importasaun sira-ne'e sa'e, hodi hamenus marjen lukru ne'ebé maka apertadu ona. Porezemplu, fabrikante ki'ik ida hosi EUA ba sasán dapur nian ne'ebé importa besi ka alumíniu hosi rai-li'ur sei hasoru kustu produsaun ne'ebé aas tamba tarifa ba metal sira. Aumentu iha kustu matéria-prima nian ida-ne'e bele obriga fabrikante ki'ik sira atu absorve gastu adisionál sira, ne'ebé bele estraga sira-nia lukru, ka pasa kustu sira ba konsumidór sira, ne'ebé lori ba folin ne'ebé aas liu.
Kuandu hasa'e folin, dala barak rezulta iha redusaun ba vendas ba negósiu ki'ik sira. La hanesan ho empreza boot sira ne'ebé iha lealdade ba marka no kbiit ba presu, negósiu ki'ik sira sei labele luta atu mantein kliente sira bainhira folin sa'e. Porezemplu, loja roupa butik ida ne'ebé baibain sosa hena ka roupa hosi Xina bele lakon kliente sira se tarifa sira hamosu aumentu iha folin. Negósiu ki'ik sira-ne'e vulneravel liu ba flutuasaun merkadu no sensibilidade ba folin konsumidór nian, ne'ebé halo susar ba sira atu mantein vendas bainhira hasoru kustu sira ne'ebé sa'e.
Aleinde kustu input ne'ebé aas liu no aumentu iha folin, tarifa sira bele hamosu interupsaun signifikativu ba kadeia fornesimentu ne'ebé estabelese ona. Negósiu ki'ik sira dalabarak depende ba kadeia fornesimentu ne'ebé efisiente no kustu-efetivu hodi hetan materiál sira ne'ebé sira presiza. Bainhira impoin tarifa, negósiu sira-ne'e sei hakaas-an hodi buka fornesedór alternativu sira, dala barak ho folin ne'ebé aas liu ka ho tempu ne'ebé naruk liu. Negósiu ki'ik ida ba reparasaun eletróniku, porezemplu, bele hasoru difikuldade atu hetan parte substituisaun ne'ebé baratu se importasaun sira hetan restrisaun ka tarifa aas. Interrupsaun sira-ne'e bele hamosu atrazu sira, aumentu kustu sira, no ikusmai diminuisaun iha negósiu nia abilidade atu hatán ba ezijénsia kliente nian.
Aleinde ne'e, negósiu ki'ik sira iha EUA ne'ebé maka esporta sasán sira bele hasoru tarifa vingansa nian hosi nasaun sira seluk. Medida vingansa sira-ne'e bele halo sira-nia produtu sira sai menus kompetitivu iha merkadu husi rai-li’ur sira. Porezemplu, to'os amêndoa nian iha California ne'ebé fa'an ba Índia ka Xina bele hetan diminuisaun iha demanda ba nia produtu sira tanba tarifa sira aumenta folin ba konsumidór sira iha rai-li'ur. Nune’e, tarifa retaliatóriu sira bele hamenus abilidade hosi esportadór ki'ik sira atu habelar sira-nia kuota merkadu.
Impaktu husi tarifa ne’e extende mos ba negósiu ki'ik sira iha mundu tomak. Ba negósiu ki'ik sira iha nasaun sira ne'ebé depende maka'as ba komérsiu, funu tarifáriu sira bele kria kondisaun merkadu ne'ebé volatil. Inserteza ida-ne'e halo susar ba negósiu ki'ik sira atu halo planu antes, jere inventáriu sira, ka foti desizaun investimentu nian ba tempu naruk. Produtór vestuáriu Vietname ki'ik ida ne'ebé fa'an ba EUA, porezemplu, tenke halo kanselamentu ba ninia order sira tamba mudansa derepente iha demanda. Kondisaun merkadu ne'ebé la previzível sira-ne'e bele perturba operasaun sira no halo susar ba negósiu ki'ik sira atu mantein estabilidade.
Adisionalmente, tanba kompradór sira hosi Estadus Unidus muda fornesedór sira hodi evita tarifa sira, nasaun balu manaan enkuantu nasaun sira seluk lakon, hodi destabiliza liután esportadór ki'ik sira. Fabrikante brinkedu Xinés ida, porezemplu, bele lakon kliente sira iha Estadus Unidus, enkuantu fábrika Tailándia ida bele hetan ezijénsia derepente ne'ebé nia la preparadu atu respone. Mudansa iha demanda globál ida ne’e kria dezafiu sira ba esportadór ki'ik sira ne'ebé la prontu atu bele adapta lalais ba kondisaun foun sira merkadu nian.
Ikus liu, la hanesan ho empreza multinasionál boot sira, negósiu ki'ik sira normalmente laiha almofada finanseira (financial cushion) ka rekursus atu absorve aumentu folin relasiona ho tarifa. Ida-ne'e halo sira sai vulneravel liu ba efeitu negativu sira hosi tarifa sira, hodi aumenta sira-nia risku ba fallansu. Ho rekursu limitadu no fleksibilidade ne'ebé menus, negósiu ki'ik sira maka dala barak maka sofre dahuluk iha funu komersiál ne'ebé prolongadu, ne'ebé bele hamosu redusaun, demisaun, ka enserramentu.
G. Konsekuénsia Polítika sira ne'ebé la espera antes
Funu tarifáriu sira, liuliu sira ne'ebé maka inisia hosi Estadus Unidus, bele hamosu konsekuénsia polítika nebe la espera antes no sei da’et ba arena doméstika no internasionál. Enkuantu medida ekonómika sira-ne'e dezeña atu proteje indústria doméstika sira no estimula kreximentu ekonómiku, dala barak sira rezulta iha reasaun polítika, aliansa sira ne'ebé maka'as, no formasaun foun ba relasaun komérsiu globál sira. Konsekuénsia sira ne'ebé la intensionál ne'e sente iha forma oioin, tantu iha EUA nia laran no iha nivel mundiál, tanba polítika ekonómika sira evolui ba tensaun diplomátika sira ne'ebé komplika relasaun internasionál no estratéjia polítika sira.
Konsekuénsia Polítika Doméstika iha EUA
Konsekuénsia doméstika ida ne'ebé signifikativu liu hosi funu tarifa nian maka reasaun polítika hosi estadu xave sira no indústria sira ne'ebé hetan afetadu negativamente hosi tarifa vingansa nian. Porezemplu, durante funu komersiál EUA-Xina, Xina impoin tarifa sira ba esportasaun agríkola xave sira hanesan fore-keli, ne'ebé hamosu lakon finanseiru maka'as ba agrikultór Amerikanu sira, liuliu sira ne'ebé iha estadu sira ne'ebé iha influénsia polítika hanesan Iowa. Agrikultór sira-ne'e, barak hosi sira ne'ebé apoia ona administrasaun, hetan diminuisaun iha sira-nia rendimentu no sai vokál iha sira-nia insatisfasaun ho polítika. Ida-ne'e hamosu presaun ne'ebé aumenta ba ofisiál eleitu sira atu avalia filafali ka muda polítika tarifária sira, tanba moras ekonómiku hahú afeta ba distúrbiu polítiku.
Aleinde ne'e, polítika tarifária sira bele mós fahe deputadu sira no komunidade emprezariál sira. La'ós polítiku sira ka líder indústria sira hotu iha Estadus Unidus apoia uza tarifa, liuliu bainhira medida sira-ne'e afeta negativamente indústria doméstiku sira. Porezemplu, asosiasaun komérsiu sira hanesan Federasaun Nasionál Retallu nian kontra publikamente tarifa sira ba sasán Xinés sira, hodi argumenta katak polítika sira-ne'e sei rezulta iha folin aas liu ba konsumidór sira no lakon empregu sira iha indústria sira ne'ebé depende ba importasaun sira. Ida-ne'e kria fahe malu iha paizajen polítiku, hodi komplika elaborasaun polítika no aumenta tan tensaun polítika.
Konsekuénsia Polítika Internasionál sira
Aleinde paizajen polítiku doméstiku, tarifa sira bele estraga aliansa internasionál sira no hamosu mudansa sira iha dinámika komérsiu globál. Aliadu sira EUA nian, hanesan Uniaun Europeia (UE), Kanadá, no Japaun, dala barak lori todan hosi asaun tarifária sira EUA nian. Ida-ne'e bele hafraku lasu diplomátiku sira no halo kooperasaun ba asuntu globál sira seluk, hanesan mudansa klimátika ka seguransa, sai difisil liután. Porezemplu, EUA impoin tarifa sira ba importasaun besi no alumíniu nian hosi UE, Kanadá, no Méxiku, ne'ebé hamosu tarifa sira vingansa nian hosi nasaun sira-ne'e. Medida vingansa sira-ne'e la'ós de'it afeta komérsiu maibé mós estraga relasaun diplomátika sira, hodi hamosu deteriorasaun konfiansa entre EUA no nia aliadu sira.
Aleinde aumenta hamanas relasaun ho aliadu tradisionál sira, funu tarifáriu sira bele hamosu fortalesimentu hosi bloku rival sira. Nasaun sira ne'ebé hasoru tarifa sira EUA nian bele buka atu diversifika sira-nia relasaun komersiál sira hodi forma aliansa foun sira ne'ebé esklui EUA. Mudansa ida-ne'e bele rezulta iha diminuisaun iha influénsia Amerikanu nian iha komérsiu globál. Porezemplu, hafoin EUA sai hosi Parseria Trans-Pasífiku (TPP), nasaun sira seluk, inklui Japaun, Austrália, no Kanadá, avansa ho akordu foun lahó EUA. Hodi hatán ba dezenvolvimentu sira-ne'e, Xina dudu ba akordu komérsiu alternativu sira hanesan Parseria Ekonómika Komprensivu Rejionál (RCEP), ne'ebé hamenus liután influénsia EUA nian iha rejiaun.
Aleinde ne'e, uza tarifa sira ho agresivu bele sobu instituisaun komérsiu multilaterál sira, hanesan Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK). Organizasaun sira-ne'e dezeña atu mantein estabilidade komérsiu globál liuhosi regra sira ne'ebé konkorda ona, maibé impozisaun tarifa unilateral sira bele haree hanesan violasaun ida ba regra sira-ne'e. Ida-ne'e halakon konfiansa iha sistema multilaterál, kontribui ba instabilidade globál ne'ebé luan liu iha relasaun komersiál sira no hafraku mekanizmu sira ne'ebé dezeña atu mantein orden ekonómiku globál.
Sumáriu Rezultadu sira ne'ebé la espera antes
Konsekuénsia polítika sira ne'ebé la intensionál hosi funu tarifáriu sira bele rezume hanesan tuirmai:
- Polítika Doméstika: Bele iha reasaun signifikativa hosi votante sira, partikularmente iha estadu rurál no agríkola sira, iha ne'ebé indústria sira hetan afetadu maka'as hosi tarifa sira.
- Aliansa Globál sira: EUA iha risku atu hafraku nia relasaun sira ho aliadu tradisionál sira hanesan UE, Kanadá, no Japaun, ne'ebé bele prejudika kooperasaun iha asuntu globál oioin.
- Parseria Komérsiu sira: Bloku komérsiu foun sira bele forma lahó partisipasaun EUA nian, hodi hamenus nasaun nia influénsia iha merkadu globál sira.
- Influénsia Globál: Lideransa EUA nian iha estabelesimentu regra komérsiu globál nian bele diminui bainhira nasaun rival sira hetan influénsia.
- Mudansa Jeopolítika: Nasaun sira hanesan Xina bele hetan soft power iha rejiaun sira ne'ebé afetadu hosi tarifa sira EUA nian, hodi muda liután ekilíbriu influénsia globál nian.
Oinsá tarifa ne’e sei afeta Timor-Leste?
Administrasaun Tump anunsia ona sei fo tarifa 10 % ba Timor-Leste iha tinan ida ne'e. Hanesan ita hatene, esportasaun Timor-Leste nian ba EUA ida mak kafé ne'ebé baibain sosa husi Starbucks. Impozisaun tarifa 10% mai Timor-Leste sei afeta diretamente ba Timor-Leste nia espostasaun kafé ba Estadus Unidus, tanba U.S. istórikamente sai hanesan merkadu prinsipál ida ba Timor-Leste nia kafé. Hodi impoin tarifa ida-ne'e, administrasaun Trump aumenta kustu ba kafé Timor-Leste nian iha merkadu EUA nian, hodi halo importasaun kafé sai karun liu ba konsumidór no negósiu sira Amerikanu nian. Aumentu folin ida-ne'e bele hamosu redusaun iha demanda ba kafé Timor nian, tanba sosa-na'in sira hosi Estadus Unidus bele buka alternativa sira ne'ebé baratu liu hosi nasaun sira seluk, nune'e bele hamenus reseita ne'ebé hetan hosi esportasaun krítiku ida-ne'e.
Ba agrikultór kafé lokál sira iha Timor-Leste, diminuisaun iha demanda ne’e bele hamosu konsekuénsia ne’ebé notável. Agrikultór barak iha nasaun ne'e depende ba asesu ne'ebé estavel ba merkadu EUA nian hodi suporta sira-nia moris. Ho rendimentu ne'ebé redús hosi esportasaun kafé, agrikultór sira bele hasoru difikuldade finanseira, ne'ebé bele obriga sira atu hamenus produsaun ka fa'an sira-nia kafé ho folin ne'ebé ki'ik liu, hodi hamenus liután sira-nia rendimentu. Presaun ekonómika hanesan ne’e bele difikulta Timor-Leste nia esforsu atu hadi’a kualidade kafé no investe iha nia infraestrutura agríkola, ne’ebé krusiál ba kresimentu longu prazu iha setór ne’e.
Impozisaun tarifa ida ba esportasaun kafé Timor-Leste nian bele mós estraga relasaun entre U.S. no Timor-Leste, partikularmente tanba nasaun ne’e ki’ik no vulnerável ba impaktu sira hosi medida komérsiu sira hanesan ne’e. Enkuantu U.S. sai nu’udar parseiru importante ida iha Timor-Leste nia dezenvolvimentu, inklui fornese ajuda husi rai-li’ur (foreign assistance) no asisténsia téknika, tarifa ne’e bele kria sentimentu injustisa iha Timor-Leste. Nu’udar nasaun ho kbiit ekonómiku ne’ebé limitadu, Timor-Leste bele hetan difikuldade atu dudu fali polítika komérsiu Estadus Unidus nian ka halo negosiasaun ba izensaun sira. Dezekilíbriu ida-ne'e bele afeta relasaun diplomátika entre nasaun rua ne'e, tanba Timor-Leste bele sente katak nia preokupasaun ekonómika sira la hetan atensaun hodi favorese kestaun komérsiu ne'ebé boot liu.
Aleinde ne’e, tarifa U.S. nian bele lori Timor-Leste atu konsidera fali ninia aprosimasaun ba negosiasaun komersiál, tanba bele buka atu diversifika ninia merkadu sira no estabelese relasaun komersiál ne’ebé metin liu ho nasaun sira seluk. Maibé, nu’udar nasaun ki’ik ho podér negosiasaun ne’ebé limitadu, Timor-Leste bele luta atu asegura termu komérsiu ne’ebé favoravel ho nasaun sira seluk lahó apoiu hosi jogadór rejionál boot liu ka organizasaun multilaterál sira. Ida-ne’e bele komplika Timor-Leste nia esforsu atu hamenus ninia dependénsia ba merkadu U.S. no hetan oportunidade foun ba kreximentu.
Iha tempu naruk, impozisaun tarifa sira bele fó impaktu ba paizajen ekonómiku luan liu iha Timor-Leste. Karik merkadu U.S. nian sai ladún asesivel tanba tarifa, Timor-Leste bele hetan obrigasaun atu esplora destinu esportasaun foun sira. Maibé, prosesu ida-ne'e bele lori tempu, tanba ida-ne'e presiza negosia akordu komersiál sira no hetan asesu ba merkadu alternativu sira. Timor-Leste nia abilidade atu adapta ba mudansa padraun komérsiu globál nian sei depende ba ninia kapasidade atu diversifika ninia ekonomia, ne’ebé depende barak liu ba setór xave balun hanesan agrikultura.
Konklusaun
Impozisaun tarifa sira hosi Estadus Unidus, partikularmente iha Prezidente Donald Trump nia administrasaun, iha konsekuénsia boot ne'ebé la’os deit afeta parseiru komersiál sira fó mos impaktu ba ekonomia globál no ba EUA rasik. Maski tarifa sira tipikamente haree hanesan instrumentu sira atu proteje indústria doméstika sira no hamenus défise komersiál sira, sira-nia efeitu sira dalabarak kompleksu liu no kontraprodutivu.
Bainhira EUA impoin tarifa sira ba importasaun sira, liuliu hosi nasaun sira hanesan Xina, nasaun sira-ne'e dala barak halo retaliasaun ho sira-nia tarifa rasik ba esportasaun sira EUA nian, hanesan fore-keli no karreta sira. Dinámika tit-for-tat ida-ne'e perturba kadeia fornesimentu internasionál sira, aumenta kustu sira ba negósiu sira, no hamenus asesu ba merkadu ba produtu sira EUA nian.
Globalmente, tarifa sira EUA nian bele hamosu inserteza iha merkadu sira, hamenus volume komérsiu globál sira, no estraga relasaun komérsiu multilaterál sira. Organizasaun Mundiál Komérsiu nia papél nu'udar mediadór hetan estragu, aumenta risku ba funu komersiál no fragmentasaun ekonómika.
Iha rai-laran, todan hosi tarifa sira ikusmai monu ba konsumidór no negósiu sira Amerikanu nian. Tarifa sira atua hanesan impostu sira ba importasaun sira, hasa'e folin sasán sira-nian, hosi matéria-prima sira ba produtu sira ne'ebé remata ona. Ida-ne'e lori ba folin sira ne'ebé aas liu, kbiit sosa nian ne'ebé redús, no bem-estar konsumidór nian ne'ebé ki'ik liu. Kompañia sira hosi Estadus Unidus ne'ebé depende ba input importadu sira hasoru kustu produsaun ne'ebé aumenta, ne'ebé bele rezulta iha hamenus empregu ka muda produsaun ba rai-li'ur.
Iha konkluzaun, enkuantu tarifa sira introdús atu proteje indústria doméstika sira no hamenus dezekilíbriu komersiál sira, evidénsia sujere katak sira bele iha konsekuénsia negativu signifikativu ba ekonomia EUA nian rasik. Duké hametin ekonomia, tarifa sira aumenta ona kustu sira ba konsumidór sira no negósiu sira, perturba kadeia fornesimentu globál sira, provoka vingansa hosi parseiru komersiál sira, no hafraku relasaun komersiál multilaterál sira. Maski ho objetivu atu haburas kreximentu doméstiku no proteje empregu sira iha Amérika, efeitu sekundáriu sira ne'ebé la espera antes ne’e, hamosu preokupasaun sériu sira kona-ba efikásia ba tempu naruk hosi tarifa sira.
Aleinde aumentu imediatu ba folin sira, indústria sira ne'ebé dependente ba kadeia fornesimentu globál sira, hanesan manufatura no agrikultura, haree ona redusaun iha lukru no kompetitividade. Ida-ne'e la'ós de'it prejudika esportadór sira EUA nian maibé mós estraga relasaun sira ho aliadu xave sira, ne'ebé bele hamenus EUA nia influénsia iha negosiasaun komérsiu internasionál sira.
Tarifa sira hatudu ona vulnerabilidade sira iha ekonomia globál ne'ebé interligadu, hodi kria inserteza ne'ebé komplika planeamentu negósiu no investimentu. Diminuisaun iha volume komérsiu globál no enfrakesimentu hosi instituisaun multilaterál sira hanesan OMK destaka risku luan liu hosi polítika protesionista sira.
Ba Timor-Leste, nasaun ne’e bele hasoru demanda ne’ebé redús ba nia kafé, presaun finanseira ba agrikultór lokál sira, no dezafiu sira hodi diversifika nia merkadu esportasaun. Maibé, kuaze laiha reperkusaun signifikativu ba EUA hosi impozisaun tarifa nian.
Hanesan sumáriu, enkuantu tarifa sira bele oferese remediu (kura) ba tempu badak ba indústria balu, sira lori risku balu ba tempu naruk ne'ebé bele sai negativu. Sira-nia efeitu sira ba konsumidór sira, negósiu sira, no relasaun komérsiu globál sira iha EUA ilustra kompleksidade sira no konsekuénsia sira ne'ebé la intensionál hosi polítika sira hanesan ne'e. Abordajen ida ne'ebé ekilibradu liu ba komérsiu internasionál, ne'ebé foka ba kooperasaun no solusaun diplomátika sira, bele sai efetivu liu duké depende ba tarifa sira hanesan instrumentu prinsipál.
Billito Soares
No comments:
Post a Comment